Elame sellises kliimavöötmes, kus nahale armu ei anta. Samas, meie nahad siin Eestis on pigem õhukesed, mis tihti karmidele ilmastikuoludele annavad alla. Igal kolmandal meie seast on probleemid nahaga. Suvejärgselt, kui nahk kaotab oma päiksepruuni jume, ilmnevad päikesekahjustused. Hilissügis ja talv toovad meie nahale uued väljakutsed tuule ja külma ning siseruumide kütte näol. Meie nahk muutub sõltumata nahatüübist tihti kuivemaks, ketendavaks, punetavaks. See tähendab, et igapäevasesse nahahooldusesse tuleks lisada lisatoitaineid ja niisutust.

Muudatuste tegemiseks ei pea kogu oma igapäevast tootevalikut välja vahetama. Tihti piisab, kui öökreemi, mis tavaliselt on rikkalikuma konsistentsiga, kasutatakse päevakreemina ja päevakreemi ööseks. Talvisel ajal soovitatakse kasutada pigem kreemjaid puhastusvahendeid. Eriti peaksid üle vaatama selle need, kellel on loomupäraselt kuivem nahk.

Kas talvisel ajal peaks nahka koorima?

Ikka peab, kuid kasuta selleks pigem ensüümkoorijaid või puuviljahapetega koorijaid, kuid koorimisele peab alati järgnema mask või seerum, mis kiiresti nahka niisutaks. Kui tihti koorida? Kui nahk on tundlik, siis mina eelistan koorida pigem harvem, 1-2 korda kuus. Teised nahatüübid: kui nahabarjäär on korras, siis koorida nahka tavapärases rütmis. Koori nahka pigem õhtul, et nahk saaks ööga kosuda. Koorimine on oluline osa nahahoolduse rutiinist. See eemaldab surnud naharakud ja laseb uutel ja elujõulistel nahapinnale jõuda. Nahk on pärast seda säravam ja puhtam. Kui oled retinooli toodete kasutaja, siis nahka eraldi koorida ei ole vaja. Retinool teeb selle töö sinu eest ise ära. Vastasel juhul ei tule nahk enam sellise koormusega toime ja nahk muutub punetavaks ning ketendavaks.

Milliseid tooteid talvel kasutada?

Talvisel ajal tuleks hoiduda päevasel ajal kasutamast kõikidest seerumitest ja kreemidest, mis on geeljad. Ma ei soovita enda klientidel kasutada hüaluroonhapet päeval, küll aga ööseks. Eelistama peaks kreeme, milles on nahale häid õlisid, omega rasvhappeid, keramiide, glütseriini, sheavõid, antioksüdante. Need loovad kaitse naha ja väliskeskkonnast tuleneva kahjustuse vastu. Kindlasti tuleks talvisel ajal kasutada päiksekaitset, kuna UV kiired peegelduvad lumepinnalt sama tugevalt kui suvisel ajal veekogul olles (teaduslike artiklite põhjal peegeldub tagasi 85-90% UV kiirgusest, mis akumuleerub nahapinnal).

Ka huuled peavad talvel olema rohkem fookuses. Huultel olev nahk on kordi õhem kui näol. Huulepalsam peab sisaldama õlisid või glütseriini, et tekitada huultele kaitsekiht ning SPF faktoriga kaitset. Hoidu talvel kasutamast palsameid, mis sisaldavad eukalüpti, mentooli ja kamprit. Kõik need toimeained kuivatavad ja ärritavad nahapinda. 

Ära unusta ka keha!

Kuigi keha on kaetud riietusega, muutub see talvel kuivemaks. Külm aeg paneb meid füsioloogilselt vähem vett tarbima, mistõttu nahk muutub kuivemaks. Jälgi, et jood piisavalt puhast vett. Hoidu väga kuumast duššist ja vannist, mis omakorda eemaldab kaitsva rasu nahalt. Kui ilma ei saa, siis poputa nahka pärast rikkalikult toitva kehakreemiga. Kaitse käsi õues kinnastega. Kreemita neid igapäevaselt. Vastupidi arvamusele, et jalad on talves peidus ja erilist hoolitsust need ei vaja, siis ka jalad tahavad talvisel ajal rohkem tähelepanu. Tihti hakkavad sääred ketendama, jalalabad muutuvad kuivemaks. Seda eriti, kui jalad kipuvad kinnistes jalanõudes higistama. Kasuta jalgadel kreemi või palsamit, milles rohkelt häid õlisid ja rasvasid.